15. septembril toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis Eesti Mesinduskogu laiendanud esinduse ja ministeeriumi esindajate kohtumine. Selle peateemaks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue perioodi (2028–2034) mesindussekkumiste suunad. Sellega seotult arutati sektori probleeme ja võimalusi neid sekkumise abil lahendada.
Uue perioodil säilib senine 50:50 rahastamismudel riigi ja EL-i vahel ning eelarve maht arvestatakse mesilasperede prognoositava arvu põhjal. Uuendus on see, et edaspidi kehtib tulemuspõhisuse nõue ning seega ootab Euroopa Komisjon mesindussekkumise tegevustele selgeid eesmärke ning konkreetseid mõõdikuid.
Sektori esindajad andsid ülevaate suurimatest murekohtadest, need on: meevõltsingud, mee madal hulgihind, mesilashaigused ja uute parasiitide lähenemine ning mee maine langus ja järelkasvu vähesus.
Kohtumisel pakkusid mesinikud vajalike suundadena välja turu läbipaistvuse saavutamise, mesilashaiguste kontrolli ja mee maine parandamise. Võimalikuks lahendusteks võiksid olla Eesti mee kvaliteedimärgise loomine, digitaalse jälgitavussüsteemi arendamine ning töö laste ja noortega.
Samas rõhutas Mesinduskogu, et vaja on ka riigi panust – näiteks ei saa sektor üksi teha tõhusat järelevalvet võltsingute avastamiseks ega neid turult kõrvaldada. Avastatud võltstoodete partiid tuleks hävitada ja korduvad patustajaid karistada, sest pelga kauplusest eemaldamise nõude peale viiakse sama partii müüki nt Lätti või Leetu.
Samuti on sektor valmis ise koostama mesilashaiguste seire- ja tõrjeplaani, kuid vajab riigilt nende plaanide heakskiitu ja usaldusmesinike tegevusele ametliku jõu andmist.
Eraldi toodi välja vajadus kooskõlastada sektoriga mett ja mesindust puudutav kommunikatsioon: näiteks tegid Tervise Arengu Instituudi läbimõtlemata pressiteated 2025. aasta alguses mee mainele kahju, mida sektor silub veel nüüdki, peaaegu kaks aastat hiljem.
Arutati ka seni siseriiklikult rahastatud mesilaspere toetuse üleminekut EL-i tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuste hulka. Mesinikud jagasid oma vaadet: mesilaste korjealade toetuse määrus peaks edaspidi selgelt määrama mesinikule kuuluva toetuseosa. Praegu läheb toetus täies ulatuses põllumehele, mesinik kannab aga mesilagrupi hoolduskulud ega pruugi mõnel suvel korjealalt meesaaki saadagi. Muuta tuleks ka külvatavate taimede nimekirja ja külviaegu.
Ühe teemana arutati ka ministeeriumi ideed anda mesindussekkumise korralduslik pool üle Maaelu Teadmiste Keskuse (METK) alla, et vabastada esindusorganisatsioon krediidiasutuste garantiide ja likviidsuspingete koormusest. Arutelus leiti ühiselt, et halduse üleandmine METKile on mõeldav vaid siis, kui sektor säilitab täieliku kontrolli sisuliste otsuste üle ja tagatud on valdkonda tundev erialane ekspertiis. Kuna aga äsja lõppenud eelarveaasta näitas, et sektor saab hakkama ka ilma partneri tagatise ja panga garantiita, siis on ära langenud ka otsene vajaduse haldus METKi alla viia.
Mesinikud tõid taas välja vajaduse väärtustada mesilase kui olulise tolmeldaja rolli. Iga mesinik, alates esimesest mesilasperest, on selle ökohüve pakkuja ja sellega väärt toetamist – see oleks uue, nn tolmeldamistoetuse ellukutsumise alus. „Täna makstakse pindalatoetusi selleks, et põllumees hoiaks maad korras ega laseks sel võssa kasvada – see on riigi panus maastiku ja baasväärtuste säilitamisse,“ tõid mesinikud võrdluse. „Tolmeldamistoetus oleks täpselt sama loogikaga meede: see on riigi panus sellesse, et loodus ja toidutootmine ei kasvaks võssa bioloogilises mõttes. Me ei saa eeldada, et mesinik finantseerib seda avalikku hüve üksnes kahjumliku meetootmise arvelt. Oma olemuselt on tolmeldamistoetus mesilaspere toetuse edasiarendus.“ Mesinikud pakkusid, et tolmeldamistoetusest, mis puudutab keskkonda ja elurikkust, võiks saada kliimaministeeriumi ja REMi vaheline ühisarendus.
Osapooled leppisid kokku edasistes sammudes:
- mesindussektor seab septembri jooksul sekkumistoetuse abil teostatavad strateegilised tegevused pingeritta ning sõnastab konkreetsed eesmärgid ja mõõdikud;
- ministeerium annab sektori sisendi mesilashaiguste tõrjeplaani ja tolmeldamistoetuse edasi osakondadele, ning koostab tihedas koostöös sektori esindajatega mesindussekkumise plaani, mis on nüüd ühtse riigiplaani osa.
Kohtumise lõpul rõhutas ministeerium, et mesindus on riigi jaoks väärtuslik ja oluline valdkond ning ministeerium on sektorile toetavaks partneriks.
Eesti Mesinduskogu poolt osalesid kohtumisel Mario Kalvet, Aleksander Kilk, Krista Kivisalu, Peeter Kuusksalu, Mehis Mägit, Raul Orglaan, Inge Parring, Jaanus Tull ja Rain Tõnson. Ministeeriumi poolt olid laua taga Helena Vaher, Kai-Liis Nõlvak, Ragni Koitmaa ja Kristel Maidre põllumajanduspoliitika osakonnast ning Kristiina Niilits arendusosakonnast, veebis osales biomajanduse valdkonna nõunik Birgit Pai. Viimase hetke liitujatena osalesid ettevõtja Mart Kullamaa ja Daniil Brant Tallinna Mesinike Seltsi juhatusest.
Mesinduskogu esitlusega saab tutvuda siin.
Vaated: 36
