Tegevused laboratooriumide toetamiseks mesindustoodete, mesilaste kao, tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest.
Eesmärk välja selgitada nakkus- ja parasitaarhaiguste levimist mesilas ja vältida lähipiirkonna mesilate mesilasperede nakatumist.
1-aasta Koostöö teadusasutustega:
Mesilaste_geneetilise_varieeruvuse_uuringu_lõppraport_2023
(Final_report_Genetic_variation_of_Estonian_honeybees_310823)
Lõpparuanne_DNA_ja_NMR_võrdlusanalüüs_2023
EESTI SUIRA UURING_Lõpparuanne
Meeproovide kogumine ja analüüs 2023
ARHIIV:
2021-22 meeanalüüside tulemused
III aasta vahaproovide tulemused
Tarulangetise uuringu lõpparuanne
Eesti Konjunktuuriinstituuti mesindussektori struktuuri uuring 2021
Meetmes D teostatud meeanalüüside kokkuvõte
Eesti Maaülikooli tarukaalude andmeanalüüs 2021
Sipelghappelappide kasutamise tagasiside mesinikelt
Tallinna Tehnikaülikool on valmis saanud Eesti mee süvauuringu.
2021 aasta kärjepõhjade analüüs
Eesti Maaülikool on valmis saanud 2020 aasta andetest lähtuva tarukaalude analüüsi.
Mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust.
Mesindusprogrammi teisel aastal on Eesti jaekauplustest ostetud 23 Eestist pärit ja 27 EL ja EL välist meeproovi ning Keskkonnauuringute laboris on määratud kõikide HMF näitaja. Selgus, et ühel eesti ja 1 EL pärist meel on HMF üle 40. Lähemat saate tulemustega tutvuda siin:
Meeanalüüsid novembris 2020 (HMF)
Mesidusprogrammi esimese aasta 2019-2020 jooksul on lastud analüüsida Eesti jaeturul müüdavat mett ja kärjepõhju.
Mett analüüsiti TMR meetodiga ja pakkumiste põhjal otsustati valida odavaim pakkumine, labor Intertek Group plc.Analüüsiti 48 Eesti päritolu mett ja nende hulgast labor ühtegi meeproovi mittevastavaks ei tunnistanud. Lisaks osteti 62 muu päritoluga mett, millest labor tuvastas:
11 võltsitud meele mitteomaste suhkrute/siirupitega mett
5 meeproovil HMF üle normi
5 meeproovil oli geograafiline päritolu valesti märgitud
Analüüside vastused asuvad siin
Kärjepõhade analüüsid teostas Saksamaa QSI labor ja analüüsimiseks saadeti 10 erinevat kärjepõhja. Labor valiti välja erinevaid pakkumisi kaaludes ja lähtuvalt hinnatasemest ning laborite võimekuses kärjepõhjade analüüsimisel.
Näidised on soetatud nii otse tootjatelt kui ka kaupluste kaudu.
Kärjepõhjade analüüsitulemuste tõlgendamisel oli abiks Eesti Maaülikooli Taimetervise õppetooli vanemteadur Reet Karise ja selgus, et: vähemalt osa vahast pärineb maadest, kus antibiootikumid on lubatud, kuid õnneks ei ole jäägid kõrged, st vaha on arvatavasti juba segunenud.
Teine osa vahast ringleb arvatavasti Euroopas, sest sisaldab mitmeid aineid, mis Euroopa Liidus on lubatud, kuid Eestis mitte.
Osa vahast, mida meil kasutatakse, pärineb ka ida poolt, sest mitmed leitud ained ei olnud lubatud ei Euroopas ega Põhja-Ameerikas. Näiteks DDT, mida kasutatakse troopilistes maades, eelkõige Indias, kus seda ka ainsana toodetakse tänapäeval.
Lisaks oli proovides aineid, mis kindlasti ei saa olla Euroopas legaalselt kasutuses.
Kärjepõhjades leidus aineid, mida kasutatakse kärbeste ja sääskede peletamiseks ja pihustatakse riietele. Lisaks aineid, mida kasutatakse sipelgate peletamiseks.
Üle normi läksid näidud tau-fluvalinaadi ja flumetriini osas. Mõlemad on veterinaarravimid, mida arvatavasti kasutatakse ka nö ennetavalt, ilma tegelikus vajaduses veendumata. See põhjustab vaha kvaliteedi langust ning pidevat stressi mesilastele.
Samuti on muret tekitav asjaolu, et vajadusest varroalesta tõrjuda kasutatakse erinevaid aineid (kumafoss, amitraas). Seega, kui tarus on vaha koostises niikuinii tau-fluvalinat või flumetriin olemas, ning sinna pannakse toodud ainete näol kumafoss või amitraas lisaks, võib emma-kumma mõju mesilastele tõusta tegelikust 100 korda tugevamaks.
Mee ja kärjepõhjade analüüsitulemused on edastatud VTAle.